Insuldiga haige taastusravil on kolm olulist eesmärki:

1. hinnata neuroloogilise kahjustuse raskusastet ning diagnoosida võimalikke funktsionaalseid häireid;

2. vältida tüsistuste teket;

3. alustada varast taastusravi

Taastumisprotsessis on abiks taastusravimeeskond:

• füsioterapeut

• tegevusterapeut

• logopeed

• psühholoog

• juhtumikorraldaja

• isiklik abistaja

• lähedased.

Ravi- ja taastusravimeeskond peab hindama haige:

•  tähelepanu

•  mälu

•  ruumitaju

•  apraksiat

•  aistinguid

•  nägemist

•  kuulmist

•  kompimismeelt

•  tasakaalu

Hindamisel tuleb arvestada ka varasemat kognitiivset võimekust, hetkemeeleolu, väsimust, valu jms., mis võivad mõjutada testide tulemusi.
Insuldijärgse taastusravi peamiseks eesmärgiks on patsiendi parima võimaliku funktsionaalse seisundi, toimetulekuvõime ja kõrvalabist sõltumatuse saavutamine ning tüsistuste vältimine.
Läbi taastusravi paraneb haige elukvaliteet ning väheneb patsiendi pereliikmete/hooldajate koormus.
Insuldijärgne taastusravi on funktsionaalsele paranemisele suunatud funktsionaalne treening, mille viib läbi interdistsiplinaarne ravimeeskond.
Lihaste spastilisuse vähendamiseks ja kontraktuuride ennetamiseks ning raviks rakendatakse füsioterapeutilisi võtteid, vajadusel kombineerides neid elektristimulatsiooni ja/või süsteraviga.
Umbes 30% insuldihaigetest kannatab spastilisuse sündroomi all, mis sõltuvalt spastilisuse raskusastmest põhjustab suuremal või vähemal määral üla- ja alajäseme funktsionaalse kasutuse piirangut, käe- ja kõnnifunktsiooni häiret. Spastilisuse (taastus)ravi on kompleksne ning suunatud käe ja jala funktsionaalsuse parandamisele. Raviviisidest on siin kasutusel füsioteraapia, tegevusteraapia, füüsikalised ravimeetodid, ravimite kasutamine.
Kuna spastiliste lihase lõõgastumine on häirunud ja siis üheks sagedamini kasutatavaks füsioterapeutiliseks meetodiks on lihaste passiivne ja aktiivne venitusravi (stretching). Motoorse funktsiooni parandamiseks kasutatakse ka jõutreeningut, mis parandab lihasjõudu, kõnnikiirust, funktsionaalset seisundit ja elukvaliteeti. Haigetel paraneb jõutreeningu toimel kõndimisvõimekus. Spastilisuse vähendamiseks alajäsemetel kasutatakse ka elektriravi, suukaudseid ravimeid.

Kognitiivsete häirete taastusravis on oluline järgida:

1. häirunud kognitiivsete oskuste taasomandamist ehk ümberõpet;
2. häirunud oskusi ning võimeid kompenseerivate strateegiate treenimist;
3. õpetada patsiente ja nende pereliikmeid ning hooldajaid mõistma häire olemust

Taastusravi viiakse läbi raviplaani järgi. Raviplaan on koostatud vastavalt konkreetse patsiendi paranemise prognoosile ja see võtab arvesse patsiendi funktsionaalset seisundit.
Uuringud näitavad et suur osa patsientidest ja nende lähedastest peab insuldi kohta saadud infot ebapiisavaks.Parem informeeritus toob suurema rahulolu ning depressiooni vähenemise patsientide hulgas.

Enne taastusravi lõpetamist peab veenduma, et patsiendi hooldajad tulevad abistamisega iseseisvalt toime ning nad orienteeruvad patsiendi medikamentoosse ravi skeemis ning neil on teadmised turvalisest neelamisest ja modifitseeritud dieedist.

NB! Tutvu ka perearsti teraapiafondi infoga!