Insuldiga haige taastusravil on kolm olulist eesmärki:
hinnata neuroloogilise kahjustuse raskusastet ning diagnoosida võimalikke funktsionaalseid häireid;
vältida tüsistuste teket;
alustada varast taastusravi
Taastumisprotsessis on abiks taastusravimeeskond:
füsioterapeut
tegevusterapeut
logopeed
psühholoog
juhtumikorraldaja
isiklik abistaja
lähedased.
Ravi- ja taastusravimeeskond peab hindama haige:
tähelepanu
mälu
ruumitaju
apraksiat
aistinguid
nägemist
kuulmist
kompimismeelt
tasakaalu
Hindamisel
tuleb arvestada ka varasemat kognitiivset võimekust, hetkemeeleolu,
väsimust, valu jms., mis võivad mõjutada testide tulemusi.
Insuldijärgse
taastusravi peamiseks eesmärgiks on patsiendi parima võimaliku
funktsionaalse seisundi, toimetulekuvõime ja kõrvalabist sõltumatuse
saavutamine ning tüsistuste vältimine.
Läbi taastusravi paraneb haige elukvaliteet ning väheneb patsiendi pereliikmete/hooldajate koormus.
Insuldijärgne
taastusravi on funktsionaalsele paranemisele suunatud funktsionaalne
treening, mille viib läbi interdistsiplinaarne ravimeeskond.
Lihaste
spastilisuse vähendamiseks ja kontraktuuride ennetamiseks ning raviks
rakendatakse füsioterapeutilisi võtteid, vajadusel kombineerides neid
elektristimulatsiooni ja/või süsteraviga.
Umbes
30% insuldihaigetest kannatab spastilisuse sündroomi all, mis sõltuvalt
spastilisuse raskusastmest põhjustab suuremal või vähemal määral üla-
ja alajäseme funktsionaalse kasutuse piirangut, käe- ja kõnnifunktsiooni
häiret. Spastilisuse (taastus)ravi on kompleksne ning suunatud käe ja
jala funktsionaalsuse parandamisele. Raviviisidest on siin kasutusel
füsioteraapia, tegevusteraapia, füüsikalised ravimeetodid, ravimite
kasutamine.
Kuna spastiliste
lihase lõõgastumine on häirunud ja siis üheks sagedamini kasutatavaks
füsioterapeutiliseks meetodiks on lihaste passiivne ja aktiivne
venitusravi (stretching). Motoorse funktsiooni parandamiseks kasutatakse
ka jõutreeningut, mis parandab lihasjõudu, kõnnikiirust,
funktsionaalset seisundit ja elukvaliteeti. Haigetel paraneb
jõutreeningu toimel kõndimisvõimekus. Spastilisuse vähendamiseks
alajäsemetel kasutatakse ka elektriravi, suukaudseid ravimeid.
Kognitiivsete häirete taastusravis on oluline järgida:
- häirunud kognitiivsete oskuste taasomandamist ehk ümberõpet;
- häirunud oskusi ning võimeid kompenseerivate strateegiate treenimist;
- õpetada patsiente ja nende pereliikmeid ning hooldajaid mõistma häire olemust
Taastusravi
viiakse läbi raviplaani järgi. Raviplaan on koostatud vastavalt
konkreetse patsiendi paranemise prognoosile ja see võtab arvesse
patsiendi funktsionaalset seisundit.
Uuringud
näitavad et suur osa patsientidest ja nende lähedastest peab insuldi
kohta saadud infot ebapiisavaks.Parem informeeritus toob suurema
rahulolu ning depressiooni vähenemise patsientide hulgas.
Enne
taastusravi lõpetamist peab veenduma, et patsiendi hooldajad tulevad
abistamisega iseseisvalt toime ning nad orienteeruvad patsiendi
medikamentoosse ravi skeemis ning neil on teadmised turvalisest
neelamisest ja modifitseeritud dieedist.
NB! Tutvu ka perearsti teraapiafondi infoga!