Kõnehäire
Osaline näohalvatus
Halvatud käsi
Elupäästev 112

Toitumine pärast insulti

Erivajadustega haiged puutuvad kokku toiduvalmistamise probleemiga, nad ei saa kasutada söögiriistu ega suuda süüa hooldaja abita ning seetõttu tuleb neid toita.

Kui haige saab süüa, kuid tal ei ole söögiisu, tuleb valmistada võimalikult erinevaid, maitsvaid ja hästi lõhnavaid toite.

Toiduratsioonis peab olema taine liha, kala, piimatooted, puu- ja köögiviljad, B-grupi vitamiinide rikkad toidud (must leib, puder), mis tõstavad isu, parandavad südame tööd, närvisüsteemi ja lihaste tegevust.

Vältida tuleks raskesti seeditavaid toite (herneid, ube, kapsast) ja rasvas praetud toite. Päevas võiks olla 5–6 või lausa 7 väiksemat söögikorda.

Valkude ja kalorite koguse suurendamiseks võib toidule lisaks anda spetsiaalseid täisväärtuslikke jooke, mida saab süüa nii söögikordade vahel kui ka söögi ajal.

Insuldist taastumisel võib ette tulla toitumishäireid - peamiselt alatoitumist ja liigsöömist. Mõlema puhul on vajalik konsulteerida professionaalse toitumisspetsialistiga (toitumisterapeut, dietoloog, toitumisõde), kes võtab arvesse patsiendi diagnoosi, füüsilise ja vaimse hetkeolukorra ning sellest lähtuvad koostatakse patsiendile sobiv toitumiskava.