Depressioon
Arvestades seda, kui tõsine haigus on insult, võib diagnoosi saamine kergesti põhjustada depressiooni. Depressioon võib põhjustada nutuhooge ning patsient võib tunda end hommikuti halvemini, kuid päeva jooksul masendus leeveneb.
Väga tavaline on, et patsient muutub apaatseks, mistõttu teda tuleks julgustada ja innustada, et ta ka ise ravile kaasa aitaks.
Mõnedel esineb istust ja mõned haiged ei näe enam elu mõtet. Kõik need sümptomid viitavad tõsisele depressioonile.
Meeleolumuutused
Lisaks masendusele on veel terve hulk emotsioone, mida insuldihaige võib kogeda. Osa inimesi muutub kurjaks ja kibestunuks, osa tunneb end süüdi olevat ja on ka selliseid, kelle meeleolu hakkab kõikuma.
Iseloomu ja käitumise muutused
Iseloomu ja käitumise muutused on aju otsmikusagarat tabanud insuldi korral tavalised. Tagajärjed võivad olla üsna drastilised. Näiteks ei pruugi inimene enam tajuda, mis on sotsiaalselt aktsepteeritav, võib muutuda kergesti ärrituvaks, sallimatuks ja impulsiivseks. Enne haigust sündsalt käitunud inimene võib ootamatult hakata vanduma, ropendama ning kaotada sotsiaalsed piirid.
Mõnikord insuldi tagajärjel kaob inimesel mõni eluaegne harjumus.
Seksuaalhäired
Insuldihaigetele võivad põhjustada suurt muret seksuaalhäired. Muretsetakse näiteks seksuaalvõimekuse ja partnerile meeldimise pärast või kardetakse füüsilise aktiivsuse tõttu saada uut ajukahjustust.
Üldjuhul taastub insuldist kenasti tervenenud inimestel ka tavapärane seksuaalelu. Kui probleemid jätkuvad, on mõistlik konsulteerida oma perearstiga, kes oskab patsiendi suunata vajaliku eriarsti või spetsialisti juurde.
Epilepsia
Osal inimestel võib mõnda aega pärast insulti esineda epilepsiahooge. Epilepsiahood võivad olla kergemad või raskemad, kuid neid on võimalik hoida kontrolli all epilepsiaravimitega.
Nägemishäired
Nägemisfunktsiooniga on seotud nii silmad kui ka aju. Seetõttu kaasnevad insuldiga tihti nägemishäired, mida on keeruline diagnoosida ja ravida. Nimelt sõltub see sellest, kumb ajupoolkera kahjustada saab.
Ette võib tulla silmade liikuvus, võib tekkida hägune või topeltnägemine. Sageli esineb vaatevälja häireid, välja võib kujuneda nn ignoreerimissündroom ehk neglekt, mis tähendab, et haige ei näe enam oma ühte kehapoolt ja ka mitte midagi muud, mis sellel poolel toimub.
Samuti võib kaduda sügavustajus ning tekkida suuri raskusi esemete haaramisega. Nägemishäired ilmnevad kõige sagedamini parema ajupoolkera insuldi käes kannatajatel.
Infektsioon
Kui insuldi tõttu on tekkinud ühe kehapoole halvatus, siis on liikumatu ka pool rinda, mis pärsib hingamissüsteemi. Ka ei liigu enam üks pool diafragmast ehk vahelihasest, mis eraldab rinnaõõnt kõhuõõnest.
Neelamisfunktsiooni kahjustuse korral võivad toiduosakesed ja vedelik sattuda hingetorusse, mille tulemusena võib toit hingetorust sattuda kopsu ning tekkida kopsupõletik.
Infektsioon võib olla eluohtlik. Selle tunnusteks on palavik, köhimine ja hingeldamine ning arst määrab üldjuhul antibiootikumide ravi.
Valu
Insult iseenesest tavaliselt valu ei põhjusta, kuid kui teatud ajupiirkonnad saavad kahjustada, siis võib mõnes kehaosas siiski valu tekkida. See ei ole terav valu, pigem tuim ja tuikav valu, mis võib olla pidev või hootine.
Suurel osal insuldi üleelanutest esineb pärast haigust rohkemal või vähemal määral valusid.
Dementsus
Iga insult võib tuua kaasa ajukahjustuse. Patsientidel, kellel on olnud mitu väikest insulti, võivad ilmneda korduvad infarktid, mis kahjustavad kognitiivseid võimeid ning põhjustavad multiinfarktset dementsust.
Dementsus on ajufunktsioonide (mõtlemine, mälu, arutlemine, planeerimine) järk-järguline langus. Dementsus ei ole haigus, vaid hulk sümptomeid ning selle süvenemisel ei ole inimene võimeline teostama igapäevaelu toimetusi ja on ka ise sellest häiritud. Samuti võivad muutuda nii tema käitumine kui ka isiksuseomadused.
Teadvusseisund
Üks tähtsamaid tegureid on see, kas patsient on teadvusel või meelemärkuseta. Paljud insuldihaiged võivad langeda koomasse ning nende seisundit tuleb jälgida spetsiaalsete hindamisskaalade põhjal.
Teadvusseisundi jälgimine on vajalik selleks, et määrata kindlaks, kas haige olukord paraneb või halveneb, sellest sõltub edasine ravi.
Neelamishäired
Kui insuldi tõttu saab kahjustada ajuosa, mis kontrollib neelamist, tekivad patsiendil neelamishäired, mis on äärmiselt tõsine probleem. Toit ja jook võivad sattuda söögitoru asemel hingetorusse, takistada hingamist ja põhjustada lämbumist.
Kui toit liigub hingetorust edasi kopsudesse, võib tekkida kopsupõletik, mis võib halvemal juhul lõppeda surmaga. Seetõttu ongi neelamine üks esimesi asju, mida kontrollitakse ning enne kontrollimist ei tohi haigele anda ühtegi muud vedelikku, toitu ega ravimit.
Vedelikupuudus ja toitumisprobleemid
Juhul, kui patsient ei ole insuldi tagajärjel võimeline ise toitu ega vedelikku tarbima, paigutatakse talle nina kaudu makku peenike toru, mille kaudu toitu ja vedelikku manustada. Ka ravimeid saab samamoodi manustada.
Jäsemete halvatus
Patsiendi abistamisel tuleb olla eriti hoolas siis, kui tema jäse(med) on halvatud - nii välditakse vigastusi. Hindamatut abi annab sel juhul füsioterapeut, kes aitab igat patsienti individuaalselt, arvestades tema olukorda ja vajadusi.
Lihaste jäikus
Lihaste jäikus ehk spastilisus tähendab seda, et lihased muutuvad jäigaks ja kangeks ega liigu enam hästi. See on halvatud jäseme puhul väga tavaline ja võimaluse korral tuleks seda ennetada. Kui see aga juhtub, siis on abiks mitmesugused füsioteraapia meetodid ning ka erinevad ravimid.
Liikumisvõime taastamine
Insuldiravi üks põhilisi eesmärke on saada haige võimalikult kiiresti jälle liikuma. Pikalt voodis lamamine ei ole hea, sest see suurendab venoosse tromboosi riski ning põhjustab lamatisi ja lihaste kärbumist.
Füsioterapeut aitab patsiendil võimalikult ruttu istuli tõusta ning järgmiseks sammuks on haige uuesti kõndima saada niipea, kui arst seda võimalikuks peab.