Insuldijärgsed uneprobleemid

Teated insuldijärgsetest unemuutustest on tavapärased. See võib juhtuda haiglas viibimise ajal kui ka pikaajaliselt pärast haiglast väljakirjutamist. Unehäired võivad olla tingitud erinevatest põhjustest, sealhulgas ajukahjustusest endast; muutustes igapäevastes tegevustes; ravimid; jäikus või valu; uriinipidamatus; meeleolu muutused, näiteks nõrkus või ärevus.

Uni on oluline paljude kehaprotsesside jaoks ja unepuudusel või halval unekvaliteedil võib olla laiaulatuslik negatiivne mõju. Artiklis on selgitatud mõningaid viise, kuidas insult võib und mõjutada ja annab soovitusi selle kohta, mis aitab kaasa unekvaliteedi parandamisele. Sisalduv teave ei asenda ühtegi kliinilist juhist.

Unetus 
Unetust iseloomustavad raskused uinumisega, öine ärkamine, uinumisraskused ja liiga varajane ärkamine. Unetus mõjutab inimese enesetunnet päeva jooksul, sealhulgas väsimust või madalat tuju. Arvatakse, et 1 või 2 igast kolmest insuldi üleelanust võib kogeda unetust. Inglismaal, Londonis asuv Riiklik Tervise- ja Hooldus Instituut - National Institute for Health and Care Excellence (NICE) soovitab unetuse raviks esimese võimalusena kasutada kognitiivset käitumisteraapiat (CBT). Kuigi vajalik on veel rohkem uuringuid läbi viia, on üha rohkem tõendeid selle kohta, et unetuse CBT võib olla mõne ajukahjustuse üleelanud inimese jaoks tõhus, sealhulgas digitaalne ravi, nagu Sleepio 1,2. NHS-i veebisait pakub Sleepio kaudu testi, mis aitab tuvastada, kas teil on unetus ja soovitusi selle kohta, kuidas unetust parandada. 
Lisainfo: https://www.inimene.ee/haigused-ja-seisundid/list/haigused-ja-seisundid/unehaired

Näiteks:      

  • Püüdke järgida regulaarset une ja ärkveloleku ajakava, isegi kui olete öösel halvasti maganud, peaksite siiski püüdma oma tavapärasel ajal üles tõusta. See võib olla väga raske, kuid sissemagamine võib raskendada järgmisel ööl magama jäämist.
  • Proovige päeva jooksul regulaarselt liikuda.
  • Proovige lõõgastuda enne magamaminekut. Kui teil on raske oma mõtete nõiaringi peatada, võite proovida koostada nimekirja asjadest, mida soovite järgmiseks päevaks meeles pidada, et saaksite need oma peast välja.
  • Harjutage päeva jooksul lõdvestustehnikaid, mida saaksite kasutada öösel, kui teil tekib uinumisega raskusi.
  • Veenduge, et teie magamiskeskkond oleks mugav (pime, mitte liiga kuum, mitte liiga külm).
  • Püüdke päeval mitte tukkuda kuna see vähendab teie keha instinkti öösel korralikult magada. See võib pärast insulti mõne inimese jaoks olla väga raske, nii et kui te ei saa ilma uinakuta jääda, proovige vältida hilisõhtuseid uinakuid ja kaaluge äratuse seadistamist, et uinak ei oleks liiga pikk.
  • Ärge vaadake televiisorit ega kasutage seadmeid (nt nutitelefone) vahetult enne magamaminekut, sest ere valgus mõjutab teie uinumisvõimet. Kui magamisharjumuste muutmine ei aita, pöörduge oma perearsti poole ja arutage kas unetuse korral kognitiivne käitumisteraapia (nt Sleepio) on teie jaoks hea valik.

Uneapnoe (hingamishäire)
Uneapnoe on siis, kui teie hingamine peatub ja algab une ajal ehk on une ajal tekkiv hingamiskatkestus. See on väga levinud insuldi üleelanutel, kuid teil võis see ka olla enne insulti. 
Uneapnoe võib põhjustada väsimustunnet ja raskendada päeva jooksul ärkvel püsimist. Teil endil võib olla seda raske kindlaks teha, kas teil on või ei ole uneapnoe, kuid keegi teine võib olla abiks teatud sümptomite tuvastamisel. NHS-i veebisaidil on loetletud mõned sümptomid, mis võivad viidata sellele, et peaksite pöörduma perearsti poole, näiteks valju norskamine; hingamise peatumine ja taasalustumine; ahmiv norskamine või lämbumine. 
Lisainfo: https://www.inimene.ee/haigused-ja-seisundid/list/haigused-ja-seisundid/uneapnoe
Kui teil tuvastatakse uneapnoe, võib arst anda teile seadme, mida nimetatakse CPAP-aparaadiks, mis pumpab õrnalt õhku maski, mida te magamise ajal kannate. Teie arst võib vajadusel soovitada ka mõningaid elustiili muudatusi, näiteks suitsetamisest loobumist, rohkem liikumist ja alkoholitarbimise vähendamist. 

Unetsükli häired 
Mõned inimesed leiavad, et nende tavapärased unemustrid on pärast insulti muutunud, mistõttu nad ei suuda järgida kindlat mustrit, millal magada ja millal ärgata. Võib tunduda, et teil on pidev "lennuväsimus". 
Ravi sõltub teie muutuste olemusest, kuid hea algus võib olla püüd tagada, et teil oleks järjepidev une-ärkveloleku ajakava.  
Et välja selgitada, milline unerežiim teie jaoks kõige paremini sobib, võite seadistada äratuse või pidada unepäevikut, (võite kaaluda oma isiklikke insuldiandmete kasutamist, et jälgida aja jooksul toimuvaid muutusi). 
Kui teil on raske öösel uinuda ja teil on raskusi hommikul ärkamisega, siis võib abiks olla hommikune kokkupuude ereda valgusega. Kui kipute õhtul magama jääma varem kui tahaksite ja ärkate hommikul liiga vara, siis võib abiks olla õhtune eredam valgus. 

Kust ma abi saan? 
Mõnel juhul võivad teie uneprobleemid iseenesest laheneda, kuid kui olete mures või olete proovinud muudatusi edutult teha, on soovituslik pärast insulti rääkida oma perearsti või mõne muu arstiga, kes on teie ravis insuldijärgselt osalenud. Neil võib olla võimalus kontrollida, kas teie ravimid vajavad muutmist, pakkuda muid ravivõimalusi või vajadusel suunata teid teise tervishoiutöötaja juurde.

ENG tekst: Triin Ojakäär  (Kliinilise Neuroteaduse doktorant, Oxfordi Ülikool)
EST tõlge: Natalja Ivanova (Eesti Insuldipatsientide Selts)